Üksteist kuud hiljem... Mu "aasta Eestis" ülevaade. (Eestikeelne versioon)

Click here for the English version of this post.
Vajuta siia, inglisekeelne versioon lugeda.


Peaaegu üksteist kuud tagasi ma kaisin lennujaamas Ameerikas, lendasin Euroopasse, ja mu vahetusaasta hakkas. Kui lihtne oli!

No, tegelikult, mu aasta Eestis ei olnud hakanud sellel hetkel... Esimene nädal mu vahetusaastas oli Rotary keelelaagris Soomes... kus mitte keegi rääkis eesti keelt. :( Ma tahtsin eesti keelt õppida, aga kõik oli soome keeles. "Kui imelik keel see on," ma arvasin, "Miks nii raske on? Eesti keel oleks muidugi lihtsam." (...ei olnud...) Aga varsti keelelaagris meil (need kuus vahetusõpilast Eestis) oli eratunnid, niiet me võiksime eesti keelt õppida--ilma soome mõjuta! See oli mõnikord igav, tavaliselt informatiivne, aga alati lõbus.

Nädala pärast me läksime Eestisse--lõpuks meie maale! Me kaisime laevaga Tallinnasse Helsingist. Kuna oli meie esimene kord laevas, toit oli nii hea. Sellel aastal me oleme olnud nii palju korda laevas, et... no, toit on nüüd lihtsalt normaalne.

Ma mäletan oma esimene õhtu Eestis... Ma sõitsin Tartusse autoga, väga pikka reisi pärast, ja uniselt vaatasin aknast ühe uskumatut päikeseloojangut. Hetkel ma arvasin, et oli parim loojang maailmas.
Nüüd ma tean, et iga päikeseloojang Eestis on maailma parim.

Niisiis, ma olin Tartus, mu linnas. Augustis ilm oli nii hea... soe ja päikseline... ja mu uus linn oli nii ilus suvel. Palju turist jalutasid kesklinnas--mina olin ka turist sellel ajas, aga nüüd... ei tunne nii.

Varsti kool algas. Tegelikult kool algas minu sünnipäevas, esimene september! Õnneks mu klassikaaslased oli sõbralikud, laulsid mulle, ja soovisid mind "Palju õnne sünnipäevaks!"

Mu kool, Miina Härma Gümnaasium.

Miina Härma ja... Miina Härma.

Hiljem ma kaisin perekonnaga traditsiooniline eesti restoranis. Muidugi sõin traditsiooniline eesti söök... või proovisin süüa... nii palju toitu oli! Lihsalt vaadake pilti!

Esimene viga: kahvli ja nuga kasutamine.

Hea päev ja parem söök!

Edasi... Septembris tuli sügis, ja külmem ilm. Mul oli võimalus purilennukiga lennata, ja muidugi tegin! (Lugege veel sellest siin.)

Eesti taevas on ilus!

Hiljem septembris me (Rotary vahetusõpilased Eestis) tegime Eesti tuur. Käisime Tallinnas, Tartus, Rakveres ja veel... Eesti tuur oli väga hea elamus, eriti koos kuus vahetusõpilast. (Lugege veel sellest siin.)

Suht norm Robin Hood.

Varsti tulid oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar... ja ikka külmem ilm. Aga kõik oli korras--mul oli need eesti talveriided... paksud sokid, paksud kindad, paksud kingad, ja veel paksud asjad edasi.

Ja siis oli kevad Eestis tulnud. Lehed kasvasid puid peal, ja roheline oli tagasi maailmas tulnud. Mõned lilled oli ka aias kasvanud, ja siis tulid teised värvid Eestisse.

Lõpuks, suvi tuli jälle. Mu lemmikaastaaeg. Tihti ma istusin sõpradega pargis või emajõe kõrval, lihtsalt head ilma nautimine. Kool on lõpetanud, ja ma tegin Rotary'ga see suur EUROTOUR. Me reisisime Euroopa umber (palun vaadake siit, siit, ja siit rohkem info meie Eurotouri eest).

Pärast Eurotouri, lihtsalt puhkamine Tartus, kuni tänaseni. Allpool on natuke pildid Tartust veel...

Aga nüüd, mul ei ole aeg veel Eestis. Homme, teisipäeval, ma lähen viimast korda Tallinnasse, lennujaama, ja siis koju Ameerikasse.

Ma ei saa täpselt kirjeldada kõigest, et ma tegin, et ma vaatasin, et ma õppisin, et ma kogesin, et ma tundsin... sest nii palju on sellel aastal juhtus. Aga mu blogi kaudu, ma niikuinii proovisin näita mu aastat teile. Ja ma tahaksin teid tänada, keda on mu blogi sellel aastal lugenud. Mõnikord oli natuke raske kirjutama, aga ma proovisin midagi tavaliselt teha... isegi kui ma lihtsalt panin pilti või mõned lauseid lehel!

Ma tahaksin ka natuke veel inimest tänada...
Esiteks, aitäh Rotary International, sest ilma vahetusprogrammita, ma ei oleks vahetusõpilane.

Teiseks, aitäh eesti sõpradele, klassikaaslastele, ja vahetusõpilastele, sest teie on mu aasta unustamatu tehtud!

Kolmandaks, aitäh oma eesti perekondadale, sest te olete olnud nii vastuvõtlikud ja kasulikud! Te olete mu aasta väga lihtne tehtud.

Neljandaks, ma tänan Keene/Elm City Rotary Klubi, sponsoreerimine eest. Ilma nendeta, ma ka ei oleks vahetusõpilane. Aitäh!

Ja lõpuks, ma tänan Tartu Hansa Rotary Klubi. Ilma nendeta, ma ei oleks vahetusõpilane, mul ei oleks kuskil sellel aastal elada, ja kõige tähtsam, ma ei oleks Eestis. Suur, suur tänu!

Ma usun, et ma olen muutunud pärast sellest aastast. Võib-olla mitte väljastpoolt, kuid sees. Ja ma ei tea täpselt, kuidas ma olen muutunud, lihtsalt et olen. Loodan, et millal ma olen tagasi Ameerikas, ma tõesti mõistan.

See vahetusaasta oli uskumatu elamus. On aasta, et ma ei saa kordata tulevikkus--on päris kordumatut! Ja ei ole võimalik ette kujutama, enne vahetusaasta, kui elu tõesti on teises riigis. Sellepärast, ma palun teid, et, kui saate, te teete vahetusaastat üks kord elus! Üks Rotary nõuandja Ameerikas ütles mulle, et, kui iga inimene maailmas teeb lihtsalt ühe vahetusaastat, ei oleks sõjad maailmas. Ma arvan et tal oli õigus.

Enne minu vahetusaasta, ma ei teadnud midagi Eestist. Tegelikult, ma ei teadnud palju maailmast. Pärast mu aasta Tartus, ma ei tunne nagu turist, mitte nagu Ameeriklane, aga ka mitte nagu Eestlane, kuid nagu mingi... vahetusõpilane, et enam ei tea kus ta kodumaa on, aga võib küll elada kõikjal!

Kokkuvõttes, ma loodan, et teile meeldis mu blogi, ning meeldivad mu jutud ja pildid. Mulle meeldis blogi kirjutamine.
Ei tea, kui ma tulevikkus ikka kirjutan sellel blogis, sest mu "üksteist kuud Eestis" on vist lõpetanud.

Siiski, järgmisel aastal ma elan Montrealis, Kanadas, ja õpin ülikoolis....
Võib-olla seal on võimalus uue blogi kirjutada?